Toome Isamaa tagasi

Parempoolsed pakuvad välja plaani Eesti vanima erakonna Isamaa taaskäivituseks. Meie plaan ei seisne iluravis. Peame vajalikuks erakonna läbivat uuendamist. Isamaast saab taas Eesti mõjukaim paremerakond, mis kõnetab valijat ja võtab riigijuhtimise vastutuse.

Muutus Isamaas on vajalik, et lõpetada otsustamatuse ajastu Eesti poliitikas. Pandeemiast tingitud kriis nihutab jõujooni maailma majanduses ja poliitikas, kuid loob ka uusi võimalusi tarkadele ja julgetele. See võimalus ei ole avatud igavesti ehk valikuid tuleb teha nüüd ja praegu. Eesti otsustajate poliitilisest julgusest sõltub, kas tuleme kriisist võitjana välja või jääme pikaks ajaks vinduma.

Meie, allakirjutanud võtame Isamaad isiklikult. Jah, Isamaa on taasiseseisvunud Eesti riigi nägu enim kujundanud erakond. Kuid meie jaoks on veelgi olulisem küsimus, millistele väärtustele rajame Eesti tuleviku. Seetõttu sõnastame põhimõtted, mille eest peab uuenenud Isamaa poliitikas seisma.

Isamaa on ideede-erakond

Eestit vaevab paigalseis. Suuri vigu oleme riigina suutnud vältida, kuid olulist edasiminekut pole viimasel aastakümnel toimunud. Poliitikute hulgas valitseb pettekujutelm, et Eesti on kohale jõudnud ning edaspidi piisab vaid ülejäänud Euroopaga kaasa sõitmisest. Kuigi Ida-Euroopa võrdluses oleme elatustasemelt eesotsas, siis eurotsooni riikide keskmisele tasemele jõudmiseks on Eesti alles poolel teel. Ja Eesti ambitsioon peab kindlasti olema enamat.

Meie ees seisab valik, kas jätkata heaoluriikide eesrindlikku kopeerimist või valida oma tee. Järeletegemise valik on turvaline, kuid jätab meid alatiseks sabassörkijaks. Oma teed minek eeldab mõtteselgust ja meelekindlust. Mõned pakuvad Eestile eeskujuks kas Rootsit või Šveitsi. Paraku unustades, et meil puudub „vana jõukus“. Selle võimaluse röövis eestlastelt nõukogude võim. Eesti ambitsioon peab olema saada parimaks. Mitte kõikjal ja kõiges, kuid tulevikku määravates valdkondades peame olema maailmas esikohal. Iirimaa, Iisrael jaSingapur on näited väikeriikidest, kes on valinud oma tee ja kelle arenguhüpe on õnnestunud. Ning see on viinud need riigid elatustasemelt maailma tippu. Miks ei peaks Eesti suutma veel paremini ja olla maailmas mitmes valdkonnas teerajaja?

Vastuse annab poliitika. Põhiseaduse kohaselt on Eesti parlamentaarne demokraatia. Meie riigi eduka arengu ja otsuste kvaliteedi määravad valimistel osalevad erakonnad. Alates 2005. aastast on Eestis valitsusi moodustanud vaheldumisi vaid kaks parteid – Reformierakond ja Keskerakond. Neist on saanud ühesuguse valitsemismustriga võimuparteid, kus maailmavaatelised põhimõtted on allutatud oma positsiooni kindlustamisele. Selleks lubatakse rahvale tasuta asju ja toetusi sünnist surmani ning lükatakse edasi kõik rasked otsused, mis ohustavad toetusreitinguid.

On üha selgem, et patiseisu murdmiseks ja Eesti arengule uue tõuke andmiseks on järgmistel Riigikogu valimistel vaja Reformierakonna ja Keskerakonna kõrvale kolmandat suurt jõudu tugeva parempoolse ideede-erakonna näol.

Isamaa ehitab tugeva Eesti

Isamaa on alati julgenud suurelt unistada. 1980ndate lõpus unistasime vabast Eestist. ERSP asutamine ning järgnenud kodanike komiteede liikumine viis Eesti rahvusliku iseseisvuse taastamiseni. Isamaa valimisvõit 1992. aastal tähendas nõukoguliku elukorralduse kiiret asendamist turumajandusega. Toona unistasime, et Eestist saaks läänemaailma osa. Laari teine valitsus 1999. aastal tähendas järjekindlat liitlassuhete ehitamist ning Euroopa Liidu ja NATO liikmelisuse saavutamist. Edasi unistasime Eestist, kus maksab seadus, mitte altkäemaks. Res Publica valitsus 2003. aastal tähendas õigusriigi kindlustamist ning Eesti kultuurilist nihkumist Ida-Euroopast Põhjalasse.

Millest unistame täna? Muutlikus maailmas peame ehitama Eestit, mis pakub kindlust oma kodanikele. Kokkuvõtlikult tähendab see tugevat rahvast, tugevat majandust ja tugevat riiki. Tänapäeval on tugevad need, kelle inimesed loovad uusi tehnoloogiaid ja kellele kuulub intellektuaalomand. Maailma muutvaid tehnoloogiaid ei arenda mitte riik, vaid ettevõtlikud inimesed. Eestlaste poolt või osalusel on käivitatud juba seitse ükssarvikut ehk enam kui miljardi euro turuväärtusega globaalset tehnoloogiafirmat. Elanike suhtarvu arvesse võttes oleme Euroopa tipus. Paraku on vaid ühe sellise ükssarviku, Bolti peakontor Eestis. Kõik teised on kas kolinud või juba asutatud mujal. Järelikult on kasvukeskkond mujal olnud neile sobivam.

Tugev riik eeldab tugevat majandust. Eestlaste elujärje viimiseks Põhjala tasemele peab Eesti majandus liikuma uude kasvutsüklisse ja kasvama naabritest kordades kiiremini. Sageli tegeletakse poliitikas eilsete vigade parandamise ja tänaste tulekahjude kustutamisega. Uue tõusu käivitamine tähendab raskeid poliitilisi valikuid, sest tähelepanu ja ressurss tuleb suunata tulevikuteemadele. Isamaa peab endas taas leidma ambitsiooni unistada suurelt ja tegema Eestist julge ja nutika riigi, millest maailmas räägitakse ja millest võetakse eeskuju. Uuenev Isamaa võtab selle ette ning seab tugeva majanduse prioriteediks. Ilma tugeva majanduseta pole meil tugevat riiki ega tugevat rahvast.

Isamaa langetab vajalikud otsused

Eestis on riigivalitsemisel juurdunud vigadest hoidumise kultuur ehk harjumus tegeleda keeruliste probleemidega viimases järjekorras. Tegelikult teame kõik, et raskete otsuste edasilükkamisega ei lahenda ühtegi probleemi. Uuenev Isamaa teeb ära Eesti arenguks vajalikud reformid.

Esiteks liikumine targa riigi mudelile. Riigihalduse aluseks targas riigis saab andmekasutus, kus teenused jõuavad inimesteni läbi automatiseeritud ja ühendatud süsteemide isikustatult – puudutagu see transporti, tervishoidu või taristut. Sellega kaasneb lausaliste toetuste lõpetamine ning avaliku sektori ülesannete delegeerimine tehnoloogiaid kasutavatele ettevõtjatele kõikjal, kus võimalik. Tulemuseks on avalike vahendite efektiivsem kasutus ja kokkuhoid.

Teiseks Eesti muutmine peakorterite ja omanike riigiks. Selle saavutamiseks peab eksportiv tehnoloogiasektor kasvama järgmise kümne aastaga Eesti peamiseks majandusharuks ning suurimaks tööandjaks. Meie avatus välistalentide Eestisse tulekuks ning soodus keskkond kapitali ja intellektuaalomandi Eestis hoidmiseks on vajalikud eeldused, kuid neist üksi ei piisa. Õigusraamistik peab toetama homseid teemasid nagu tehisintellekt ning inimeste ja masinate koostöö.

Kolmandaks maksusüsteem. Üheksakümnendatel tehtud maksupoliitilised otsused on meid teeninud hästi, ent digiajastul tuleb maksustamist kaasajastada. Nüüd, mil globaalne konkurents käib teadmistele, peame eelise saamiseks kärpima tööjõu maksustamist ning muutma maksud personaalseks. Sealtkaudu jõuame ka personaalsete tervishoiu- ja hoolekandeteenuste võimaldamiseni.

Neljandaks haridus- ja teadusreform. Mitte betoon, vaid kaasaegsed õppeplatvormid ja õpetajaameti atraktiivsus viivad parima eestikeelse koolihariduse igasse Eesti nurka ja mujalegi maailma. Õppekavad peame kohandama homse maailma vajadustele. Targas riigis peab teadus- ja arendustegevust vedama erasektor, mitte riik ning valitsus saab olla üksnes kaasrahastaja, mis eeldab pikaajalist kokkulepet ettevõtlusorganisatsioonidega.

Ning kindlasti elukeskkonna reform, mille eesmärk on süsinikuneutraalne Eesti. Maailm otsib lahendusi ja see on meile võimalus. Rohetehnoloogiate kasutuselevõtul peame soodustama kodumaist innovatsiooni ja tootearendust, mis aitab meil muutuda importijast eksportijaks.

Isamaa on parempoolne

Kirjeldatud reformide lähtekoht on inimestele suurema vabaduse ja vastutuseandmine. Selliselt saame tugevaks rahvaks, kes saab oma tuleviku ehitamisega hakkama ega ole koormaks teistele ega tulevastele põlvkondadele. See on parempoolne valik ning selge alternatiiv uusvasakpoolsete ja äärmuspopulistide utoopiatele.

Uusvasakpoolsete utoopia on lekkiva ämbri parandamine vee juurde kallamise teel. 2009. aasta majanduskriis saatis maailmale hoiatuse, et võlal ja ümberjagamisel põhinev sotsiaalse heaoluriigi mudel on ummikus. Enamik Euroopa valitsustest on paraku seda hoiatust eiranud ning valinud juurdekallamise tee. Rahatrükile vaatamata majanduslik ebavõrdsus suureneb ning Euroopa konkurentsivõime kahaneb. Näeme juurde kallamise mõtteviisi levikut ka Eestis. Ühed soovitavad riigil kulutamiseks hoogsalt laenu võtta, sest tagasi maksma nagu ei peagi. Teised lubavad üha uusi ja suuremaid toetusi või tasuta teenuseid, unustades, et riik saab kulutada vaid seda raha, mis on erasektoris teenitud.

Äärmuspopulistide utoopia on usk aja tagasipööramisse. Maailm meie ümber muutub ning eeloleval kümnendil see muutus ainult kiireneb. Üleilmsed suundumused nagu rahvastiku vananemine, riikidevaheline ränne ja linnastumine, inimeste töö asendamine robotitega, globaliseerumine ja keskkonnamuutused ei ole ideoloogilised. Küll on ideoloogiline nende suundumuste eitamine või arvamus, et saame Eestis jõukalt ja turvaliselt elada muu maailmaga arvestamata.

Isamaa hoiab lääne väärtusruumi

Parempoolse erakonnana teame, et aja jooksul tuleb poliitikat uute suundumustega kohandada, jäädes samas kindlaks oma väärtustele. Isamaa seisab selle eest, et Eesti jääb vääramatult lääne väärtusruumi. Selle üheks oluliseks alustalaks on õigusriigi ja sõnavabaduse eest seismine.

Tugevas riigis kehtib korruptsiooni ja sahkerdamise osas nulltolerants. Hiljutised juhtumid Ida-Euroopas näitavad, et poliitiline korruptsioon, eriti koos populismi ja äärmuslusega, on toksiline kokteil, mis alati päädib riigi julgeolekuhuvide ohverdamisega. Kahjuks peame tõdema, et vaatamata kõrgetele kohtadele korruptsioonivabaduse indeksites, on probleemid Eesti riigis ja eriti Tallinnas endiselt teravad. Isamaa jaoks on korruptsiooni järjekindel ohjeldamine prioriteet. Korruptsiooni pisendamise katsed poliitikute poolt, mida nägime viimati valitsusläbirääkimiste käigus, ei ole aktsepteeritavad. Selleks, et jõuda jõukuselt maailma tippu, peame esmalt jõudma maailma viie korruptsioonivabama riigi sekka.

Parim tee võimu kuritarvituste ohjeldamiseks on poliitiliste ja ametkondlike otsuste läbipaistvuse ja sõnavabaduse tagamine. Eesti peab jääma riigiks, kus ajakirjandus saab teha oma tööd kartmata rünnakuid, kus igaühel on õigusvabalt oma meelsust avaldada ning kus riigi tegevus on kodanike poolt jälgitav ja kontrollitav.

Isamaa astub liitlastega ühte sammu

Meie asukohas peab Eesti iga päev mõtlema oma julgeoleku kindlustamisele. Julgeolekutasakaal on maailmas muutumas, Venemaa kõrval tõstab pead totalitaarne Hiina ning mõlemad sekkuvad üha agressiivsemalt, et lääneriikide koostööd ning demokraatliku riigimudeli ideed murendada. Selles uues reaalsuses on tugevad suhted lääne liitlastega meie ainus välispoliitiline prioriteet. Eestil on väärikas koht Euroopa Liidu ja NATO laua taga. See on meie võimalus liitlastele meelde tuletada, et lääne ühtsuse hoidmine kaalub üles riigi üksikhuvi. Lääs on tugev, kui Eesti on kindlalt läänes.

Isamaa kuulub Euroopa mõjukaimasse poliitilisse perekonda Euroopa Rahvapartei (EPP). Uuenenud Isamaa taastab aktiivse rolli EPP-s, kus meie esmasteks partneriteks on naaberriikide sõsarparteid. Näiteks Soome Kokoomus ja Rootsi Moderaadid, Läti ja Leedu peaministriparteid Ühtsus ja Isamaaliit, samuti Poola suurim opositsioonijõud Kodanike Platvorm. Samuti Euroopa suurim paremjõud, Saksamaa kristlikud demokraadid. Need on kõik oma riikides mõjukad erakonnad, kellega Isamaa jagab ühtset väärtusruumi ning vaadet Euroopa tulevikule.

Isamaa on eestimeelne

Isamaa ülesanne on tagada Eesti riigi ja rahva kestlikkus ning hoida meie keelt, kultuuri, traditsioone ja rahvuspärandit. Selge eestimeelsus eristab meid teistest erakondadest. Ka nendest, kelle arvates tähendab rahvuslus räuskamist,tõrjumist ja vastandumist. Vastupidi, selline moonutatud rahvuslus peletab eemale meie kultuuri hoidjaid ning võtab meie tuleviku põlvkondadelt ära uhkuse olla eestlane.

Eestlus on nii suur, kui me sellesse ise usume. Tugev rahvas ei karda väljasuremist. Meil on oma riik ja me peame seda enesekindlalt edasi ehitama. Tugevate juurde tullakse, nõrkade juurest minnakse. Me ise saame otsustada, keda kutsume ja milliseid reegleid tulijatele kehtestame.

Siinolijaid peame endaga liitma, mitte tõrjuma. Ka nemad on Eesti tuleviku
tegijad. Me tahame, et nad saavad koolis hea hariduse eesti keeles ning seovad oma meele ja tuleviku Eestiga. Täna see kõikidega nii ei ole ja see on probleem Eesti jaoks. Inimesed on meil väikses riigis loetud ja keegi ei ole ülearune. Eestimeelsus ei tähenda ilmtingimata oma juurtest loobumist ning juurte mäletamine ei tähenda lojaalsuse puudumist Eestile. Miks ei võiks mõni Isamaa tulevane minister olla kas vene või rootsi juurtega?

Eestlus on meie riigipiiridest suurem. Eesti inimesed, kes elavad Eestist väljaspool ja meie sõbrad ei ole meie jaoks kadunud, sõltumata nende hetke elukohast. Sarnaselt sõja ajal kodumaalt põgenema sunnitud eestlastele, soovivad ka tänased, laias maailmas elu- ja töökoha valinud väliseestlased hoida sidet Eestiga. Nad ootavad oma kodumaa toetust, tuge ja meelespidamist.

Isamaa on liiterakond

Isamaa on Eestis unikaalne liiterakond. Tänase Isamaa moodustavad kümmekond paremtiiva poliitilist liikumist ja erakonda, mis on aegade jooksul ühinenud. Mõjukad oleme olnud siis, kui oleme leidnud erakonna erinevate tiibade vahel ühendava, mitte keskendunud sellele, mis meid eristab. Erakond on kokkuleppimise koht ja tuleb austada ka erinevaid vaateid erakonna sees.

Isamaa ühisosa põhineb samadel alusväärtustel: üksikisiku vabadus ja vastutus, demokraatia ja sõnavabadus, õigusriigi toimine, vabaturumajandus ning erainitsiatiivi eelistamine riigi sekkumisele, lääne kultuuri- ja julgeolekuruumi kuulumine ning loomulikult eestimeelsus. Parempoolsete tulevikku vaatav visioon kõnetab kaasaja inimest, kuid ei tähenda erakonna alusväärtuste ümberhindamist.

Isamaas ei ole kunagi olnud isikukultust, mida näeme mõnes teises erakonnas. Samuti ei pea me pelgama avalikku arutelu Isamaa tuleviku ning poliitikasuundade teemal. Euroopa parempoolsetes rahvaparteides on tavapärane, et erakonna liidri- ja põhivalikute debatt viiakse läbi kõiki erakonnaliikmeid ja avalikkust kaasates, mitte suletud uste taga. Selline ongi parempoolne peavooluerakond.

Isamaa kutsub uue põlvkonna poliitikasse

Meie käest on küsitud, kas Isamaa uuendamine on võimalik ja kellega me seda teeme? Jah, vajalik jõud on meil olemas. Esiteks, erakonna ligi 8000 liikme seas on palju neid, kes on valmis muutuse saavutamiseks tegutsema.

Teiseks on just Isamaa see erakond, kus põlvkonnavahetus erakonna juhtimisel on veel suuresti toimumata. Seega on läbi erakonna uuendamise meie eesmärk tuua poliitikasse uusi liidreid. Viimasel kümnendil on Eestis pea igas valdkonnas esile kerkinud uued tegijad, kuid erakondadega on neist liitunud väga vähesed. Eesti poliitika vajab aga neid väga. Samuti neid spetsialiste, kes on töötanud väljaspool Eesti piire ning oleks valmis nüüd rakendama oma teadmisi ja maailmatunnetust riigi ja poliitika uuendamisel. Uue põlvkonna eestvedajad on Isamaasse oodatud, sest ilma uute särasilmsete ja indu täis inimesteta ei ole võimalik viia edasi ei Eestit ega Isamaad.

Isamaa tuleb tagasi

Meie selge veendumus on, et Parempoolsete plaaniga laiendab Isamaa oma kandepinda Eesti poliitikas. Parempoolsed ehitavad Isamaad, mida usaldab vähemalt veerand Eesti elanikest ning mis on valmis moodustama Eestile uue valitsuse, et langetada võimalusterohkel ajal rahva ja riigi jaoks õigeid otsuseid. See Isamaa on julge, tulevikku vaatav ning kõiki ühiskonnagruppe kaasav erakond. Selles Isamaas on au sees erinevad arvamused, diskussioonikultuur ja siin väärtustatakse kõiki, kes läbi ajaloo on Eesti vanimasse erakonda ja tugeva Eesti ehitamisse panustanud.


Saatesari Isamaa restart

Alustasime saatesarjaga „Isamaa restart“, kus arutleme Isamaa ja Eesti poliitika tuleviku üle. Esimeses osas „Millist Isamaad mina valiksin?“ saavad sõna valijad – laulja Ivo Linna, ajakirjanik Igor Rõtov ja ettevõtja Kadi Lambot. Teises osas “Tooma Isamaa tagasi” arutlevad Parempoolsete liikmed Lavly Perling, Kristjan Vanaselja, Siim Kiisler ja Priit Värk.